Transcription, edition, translation and critical analysis of biographical poems contributed by S E K Mqhayi to early IsiXhosa newspapers
- Authors: Mazwi, Ntombomzi R
- Date: 2017
- Subjects: Mqhayi, S E K -- Criticism and interpretation , Mqhayi, S E K -- Translations , Xhosa language -- Transcription , Xhosa poetry -- History and criticism , Xhosa poetry -- Translations
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/18570 , vital:22356
- Description: During the nineteenth century secular creative literature produced by missionaries and publishers was designed for the educational market and for school children and there was nothing for adults. Works of isiXhosa literature was controlled in content and freely edited by the missionaries to satisfy the demands of educational syllabuses. As a result, students at universities, scholars of literature and academics in higher education are lacking primary documents on this literature and therefore are forced to study the limited and unavailable literature books. This thesis concentrates on the work of a particular isiXhosa writer, namely that of S.E.K. Mqhayi. The earlier writers like S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo and others made their mark in South African literature and culture. Their works were published in journals and newspapers in isiXhosa by the missionaries. This means isiXhosa literature can be found in abundance in the earlier newspapers. What needs to be addressed is how the South African community and literature scholars mentioned above could have access to that work. Mqhayi is well known as the father of the isiXhosa language because of his substantial literary and linguistic contribution to the development of the language. As already mentioned he made his contribution through written work which was published in various newspapers of his time and unfortunately most people are unable to access this material, hence the focus of this thesis. The vast majority of his journalism remains as yet uncollected. However, scholars like Opland (1983) and Saule (1989) made some effort to bring this information to the public through their extensive research. S.E.K. Mqhayi’s popular poems have been published and analyzed over the last century and more recently (Qangule 1979; Kuse 1979; Opland 1983; Saule 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel 1993 and Opland 2009). However, in terms of quantity and value, these are negligible compared to what Mqhayi has published. There are still numerous of Mqhayi’s poems that would add value to the study and history of isiXhosa literature. The main aim of this research is to carry on from where these scholars left off and to bring to the fore the legacy Mqhayi left to the South African people. Hence, thirty (30) poems on people by S.E.K. Mqhayi have been transcribed from the old newspapers, re- typed, translated into English and analysed. These poems are largely published in newspapers but have never been subsequently republished, and hence they are almost completely unknown. The thirty (30) poems have been selected with the assistance of Professor Jeff Opland, a retired Professor from the University of London’s School of Oriental and African Studies (SOAS). The poems are from his Opland Collection of Xhosa Literature housed in Godalming, United Kingdom. They are presented in the manner in which they appeared originally, that is, in terms of isiXhosa orthography during the times of Mqhayi’s writing (Diplomatic Presentation). The data is analysed and discussed in relation to how Mqhayi’s biographical poems can give insight not only to Mqhayi’s subjects of praise, but into how he uses historical, political and sociocultural contexts in the praises of his subjects, meaning that the discussion revolves around the practice of the Historical-Biographical Criticism. The poems are translated into English to allow for this literature not only to be disseminated among isiXhosa speakers, but also to speakers of other languages who understand English. The translation method chosen is the one believed to produce the originality of the source text and sameness of meaning in the target text which is regarded as equivalence. This thesis therefore is an investigation into 30 poems selected from biographical poems written by S.E.K. Mqhayi in newspapers during the period 1899-1944. In essence this thesis presents an in-depth analysis of Mqhayi’s poems against the backdrop of oral literary theory as expounded by theorists who have grappled with the orality-literacy debate, a debate which directly informs Mqhayi’s poetry as he was the first oral poet to transition between orality and literacy. , Uncwadi oluveliswe kwishumi elinesithoba lamakhulu eminyaka ziimishinari nabapapashi lwalwenzelwe izifundiswa kunye nabantwana besikolo kwaye akukho msebenzi mninzi ofumanekayo owawenzelwe abantu basekuhlaleni. Umsebenzi omninzi wokubhaliweyo kuncwadi lwesiXhosa wawulawulwa, uhlelwa kwaye ulungiselelwa uqingqo lwezifundo. Oko ke kuye kwabangela ukuba abafundi abakumaziko emfundo ephakamileyo, iimfundi zoncwadi kunye nabahlohli zingabinawo amaxwebhu okwenene oncwadi lwesiXhosa, kwaye loo nto yenza ukuba kufundwe kwaye kwenziwe uphando ngeencwadi ezimbalwa. Olu phando ke ngoko luza kuqwalasela lugxininise kumsebenzi wombhali wesiXhosa onguS.E.K. Mqhayi. Ababhali bangaphambili abafana noo-S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo nabanye bashiya ifuthe elikhulu kuncwadi nenkcubeko yoMzantsi Afrika. Imisebenzi yabo yayipapashwe ziimishinari ngesiXhosa kuluhlu lwemibhalo namaphephandaba. Oko ke kuthetha ukuthi le misebenzi yesiXhosa iyafumaneka kumaphepha-ndaba angaphambili. Okufuneka kulungisiwe yindlela abemi boMzantsi Afrika kunye nezi mfundi zoncwadi zikhankanywe ngentla zingathi ziwufumane lo msebenzi waba babhali bangaphambili. UMqhayi waziwa ngokuba yinkcuba- buchopho yolwimi lwesiXhosa kwaye udlale indima enkulu kakhulu ekuphuhliseni ulwimi lwesiXhosa. Njengokuba sele ikhankanyiwe ngentla, umsebenzi wakhe upapashwe kumaphephandaba awohlukeneyo wela xesha wayesaphila kwaye kungelishwa ke ukuba abantu abaninzi abakwazi ukuwufumana loo msebenzi. Eminye yemisebenzi yakhe emininzi ke kodwa ayiqokelelwanga. Iingcali ezifana noo-Opland (1983) noSaule (1989) zaye zenza uphando olukhulu zizama ukuzisa olu lwazi eluntwini, kodwa oko akwanelanga. Kwiminyaka edlulileyo imibongo edumileyo ka-S.E.K. Mqhayi sele yapapashwa (Qangule, 1979; Kuse, 1979; Opland, 1983 & 2009; Saule, 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel, 1993). Nangona kunjalo ke isekhona eminye imibongo kaMqhayi engekaveli nenokuthi ibe nenxaxheba kakhulu ekufundeni nasekufundiseni uncwadi lwesiXhosa. Olu phando ke kukuqhubeka apho aba babhali bakhankanyiweyo bayeke khona ukuzisa phambili umsebenzi nelifa elashiywa nguMqhayi kubemi baseMzantsi Afrika. Kungoko ke imibongo engabantu engama-30 kaMqhayi iza kuthi ikhutshelwe isuka kumaphephandaba akudala, iguqulelwe esiNgesini ze ihlahlelwe. Uninzi lwale mibongo ipapashwe kumaphephandaba akudala kwaye zange iphinde ipapashwe kwenye indawo, kungoko ke ingaziwa kakhulu. Ukukhethwa kwale mibongo ingama-30 kuncediswe nguNjingalwazi uJeff Opland, uNjingalwazi odla umhlala-phantsi weYunivesithi yase-London kwiSikolo seZifundo ngezaseAfrika naseMpumalanga (SOAS). Le mibongo isuka kuluhlu lwakhe athe waluqokelela nolubizwa ngokuba yi-Opland Collection of Xhosa Literature oluse- Godalming, e-United Kingdom. Indlela le mibongo eza kuthi ibhalwe ngayo yileyo uMqhayi wayeyibhale ngayo ngexesha lakhe. Le mibongo ihleliwe kwaye oko kubhaliweyo malunga nayo kuquka indlela apho imibongo kaMqhayi ngobomi babantu kuthi kubonise indlela abonga nabonisa ngayo izinto zoPolitiko, zakudala nezasekuhlaleni ezazisenzeka ngela xesha. Indlela ethi konke oku kuthi kuvele kule mibongo kaMqhayi kwaye kuya kuthi kuvezwe kolu phando. Ukuguqulelwa kwale mibongo esiNgesini kuya kuthi kuncede ukuba nabo bangasithethiyo isiXhosa bakwazi ukufumana le mibongo. Indlela esetyenzisiweyo yoguqulo-lwimi yale mibongo yileyo ivumela ukuba umbhalo uguqulelwe ngokufanayo nombhalo-ntsusa kwaye intsingiselo kumbhalo ekuguqulelwa kuwo ingatshintshi. Lo misebenzi ke ngoko uluphando lwemibongo engabantu ekhethiweyo engama30 ebhalwe nguSEK Mqhayi kumaphephandaba kwimiminyaka u1899 - 1944. Umongo wolu phando kukwenza uhlalutyo - nzulu lwemibongo kaMqhayi eyaleka kuphando - lwazi osele lwenziwe njengoko lucaciswa ziingcali ezithe zazamana nengxoxo yoncwadi lomlomo, ngxoxo leyo ethe yachaphazela ngokumandla umongo wezibongo zikaMqhayi njengembongi yokuqala ukuwela ukusuka kuncwadi lomlomo ukuya kuncwadi olubhaliweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
- Authors: Mazwi, Ntombomzi R
- Date: 2017
- Subjects: Mqhayi, S E K -- Criticism and interpretation , Mqhayi, S E K -- Translations , Xhosa language -- Transcription , Xhosa poetry -- History and criticism , Xhosa poetry -- Translations
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/18570 , vital:22356
- Description: During the nineteenth century secular creative literature produced by missionaries and publishers was designed for the educational market and for school children and there was nothing for adults. Works of isiXhosa literature was controlled in content and freely edited by the missionaries to satisfy the demands of educational syllabuses. As a result, students at universities, scholars of literature and academics in higher education are lacking primary documents on this literature and therefore are forced to study the limited and unavailable literature books. This thesis concentrates on the work of a particular isiXhosa writer, namely that of S.E.K. Mqhayi. The earlier writers like S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo and others made their mark in South African literature and culture. Their works were published in journals and newspapers in isiXhosa by the missionaries. This means isiXhosa literature can be found in abundance in the earlier newspapers. What needs to be addressed is how the South African community and literature scholars mentioned above could have access to that work. Mqhayi is well known as the father of the isiXhosa language because of his substantial literary and linguistic contribution to the development of the language. As already mentioned he made his contribution through written work which was published in various newspapers of his time and unfortunately most people are unable to access this material, hence the focus of this thesis. The vast majority of his journalism remains as yet uncollected. However, scholars like Opland (1983) and Saule (1989) made some effort to bring this information to the public through their extensive research. S.E.K. Mqhayi’s popular poems have been published and analyzed over the last century and more recently (Qangule 1979; Kuse 1979; Opland 1983; Saule 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel 1993 and Opland 2009). However, in terms of quantity and value, these are negligible compared to what Mqhayi has published. There are still numerous of Mqhayi’s poems that would add value to the study and history of isiXhosa literature. The main aim of this research is to carry on from where these scholars left off and to bring to the fore the legacy Mqhayi left to the South African people. Hence, thirty (30) poems on people by S.E.K. Mqhayi have been transcribed from the old newspapers, re- typed, translated into English and analysed. These poems are largely published in newspapers but have never been subsequently republished, and hence they are almost completely unknown. The thirty (30) poems have been selected with the assistance of Professor Jeff Opland, a retired Professor from the University of London’s School of Oriental and African Studies (SOAS). The poems are from his Opland Collection of Xhosa Literature housed in Godalming, United Kingdom. They are presented in the manner in which they appeared originally, that is, in terms of isiXhosa orthography during the times of Mqhayi’s writing (Diplomatic Presentation). The data is analysed and discussed in relation to how Mqhayi’s biographical poems can give insight not only to Mqhayi’s subjects of praise, but into how he uses historical, political and sociocultural contexts in the praises of his subjects, meaning that the discussion revolves around the practice of the Historical-Biographical Criticism. The poems are translated into English to allow for this literature not only to be disseminated among isiXhosa speakers, but also to speakers of other languages who understand English. The translation method chosen is the one believed to produce the originality of the source text and sameness of meaning in the target text which is regarded as equivalence. This thesis therefore is an investigation into 30 poems selected from biographical poems written by S.E.K. Mqhayi in newspapers during the period 1899-1944. In essence this thesis presents an in-depth analysis of Mqhayi’s poems against the backdrop of oral literary theory as expounded by theorists who have grappled with the orality-literacy debate, a debate which directly informs Mqhayi’s poetry as he was the first oral poet to transition between orality and literacy. , Uncwadi oluveliswe kwishumi elinesithoba lamakhulu eminyaka ziimishinari nabapapashi lwalwenzelwe izifundiswa kunye nabantwana besikolo kwaye akukho msebenzi mninzi ofumanekayo owawenzelwe abantu basekuhlaleni. Umsebenzi omninzi wokubhaliweyo kuncwadi lwesiXhosa wawulawulwa, uhlelwa kwaye ulungiselelwa uqingqo lwezifundo. Oko ke kuye kwabangela ukuba abafundi abakumaziko emfundo ephakamileyo, iimfundi zoncwadi kunye nabahlohli zingabinawo amaxwebhu okwenene oncwadi lwesiXhosa, kwaye loo nto yenza ukuba kufundwe kwaye kwenziwe uphando ngeencwadi ezimbalwa. Olu phando ke ngoko luza kuqwalasela lugxininise kumsebenzi wombhali wesiXhosa onguS.E.K. Mqhayi. Ababhali bangaphambili abafana noo-S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo nabanye bashiya ifuthe elikhulu kuncwadi nenkcubeko yoMzantsi Afrika. Imisebenzi yabo yayipapashwe ziimishinari ngesiXhosa kuluhlu lwemibhalo namaphephandaba. Oko ke kuthetha ukuthi le misebenzi yesiXhosa iyafumaneka kumaphepha-ndaba angaphambili. Okufuneka kulungisiwe yindlela abemi boMzantsi Afrika kunye nezi mfundi zoncwadi zikhankanywe ngentla zingathi ziwufumane lo msebenzi waba babhali bangaphambili. UMqhayi waziwa ngokuba yinkcuba- buchopho yolwimi lwesiXhosa kwaye udlale indima enkulu kakhulu ekuphuhliseni ulwimi lwesiXhosa. Njengokuba sele ikhankanyiwe ngentla, umsebenzi wakhe upapashwe kumaphephandaba awohlukeneyo wela xesha wayesaphila kwaye kungelishwa ke ukuba abantu abaninzi abakwazi ukuwufumana loo msebenzi. Eminye yemisebenzi yakhe emininzi ke kodwa ayiqokelelwanga. Iingcali ezifana noo-Opland (1983) noSaule (1989) zaye zenza uphando olukhulu zizama ukuzisa olu lwazi eluntwini, kodwa oko akwanelanga. Kwiminyaka edlulileyo imibongo edumileyo ka-S.E.K. Mqhayi sele yapapashwa (Qangule, 1979; Kuse, 1979; Opland, 1983 & 2009; Saule, 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel, 1993). Nangona kunjalo ke isekhona eminye imibongo kaMqhayi engekaveli nenokuthi ibe nenxaxheba kakhulu ekufundeni nasekufundiseni uncwadi lwesiXhosa. Olu phando ke kukuqhubeka apho aba babhali bakhankanyiweyo bayeke khona ukuzisa phambili umsebenzi nelifa elashiywa nguMqhayi kubemi baseMzantsi Afrika. Kungoko ke imibongo engabantu engama-30 kaMqhayi iza kuthi ikhutshelwe isuka kumaphephandaba akudala, iguqulelwe esiNgesini ze ihlahlelwe. Uninzi lwale mibongo ipapashwe kumaphephandaba akudala kwaye zange iphinde ipapashwe kwenye indawo, kungoko ke ingaziwa kakhulu. Ukukhethwa kwale mibongo ingama-30 kuncediswe nguNjingalwazi uJeff Opland, uNjingalwazi odla umhlala-phantsi weYunivesithi yase-London kwiSikolo seZifundo ngezaseAfrika naseMpumalanga (SOAS). Le mibongo isuka kuluhlu lwakhe athe waluqokelela nolubizwa ngokuba yi-Opland Collection of Xhosa Literature oluse- Godalming, e-United Kingdom. Indlela le mibongo eza kuthi ibhalwe ngayo yileyo uMqhayi wayeyibhale ngayo ngexesha lakhe. Le mibongo ihleliwe kwaye oko kubhaliweyo malunga nayo kuquka indlela apho imibongo kaMqhayi ngobomi babantu kuthi kubonise indlela abonga nabonisa ngayo izinto zoPolitiko, zakudala nezasekuhlaleni ezazisenzeka ngela xesha. Indlela ethi konke oku kuthi kuvele kule mibongo kaMqhayi kwaye kuya kuthi kuvezwe kolu phando. Ukuguqulelwa kwale mibongo esiNgesini kuya kuthi kuncede ukuba nabo bangasithethiyo isiXhosa bakwazi ukufumana le mibongo. Indlela esetyenzisiweyo yoguqulo-lwimi yale mibongo yileyo ivumela ukuba umbhalo uguqulelwe ngokufanayo nombhalo-ntsusa kwaye intsingiselo kumbhalo ekuguqulelwa kuwo ingatshintshi. Lo misebenzi ke ngoko uluphando lwemibongo engabantu ekhethiweyo engama30 ebhalwe nguSEK Mqhayi kumaphephandaba kwimiminyaka u1899 - 1944. Umongo wolu phando kukwenza uhlalutyo - nzulu lwemibongo kaMqhayi eyaleka kuphando - lwazi osele lwenziwe njengoko lucaciswa ziingcali ezithe zazamana nengxoxo yoncwadi lomlomo, ngxoxo leyo ethe yachaphazela ngokumandla umongo wezibongo zikaMqhayi njengembongi yokuqala ukuwela ukusuka kuncwadi lomlomo ukuya kuncwadi olubhaliweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
Being civil
- Matshoba, Zongezile Theophilus
- Authors: Matshoba, Zongezile Theophilus
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6017 , http://hdl.handle.net/10962/d1021237
- Description: My collection of short stories delves into government and governance, democracy, citizenship, civil servants, poverty, corruption and nepotism. My stories draw on the traditions of gritty urban crime fiction uncovering crimes of violence, service delivery, vandalism and corruption. They explore themes of mental cruelty and greed, self- preservation and community in rural areas, farms, townships and cities characterized by wrenching contradictions and inequalities. , This epic dramatic poetic verse delves into government and school governance, labour unions, liberation struggle, parenting and a wide range of school perceptions. It interrogates the roles of parents, teachers, students, department of education officials and that of other stakeholders that make use of schools. Influenced by William Wellington Gqoba’s ‘A great debate on education: a Parable’ wayback, it continues the education debate in the current post-democratic South Africa characterized by wrenching contradictions and inequalities. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Matshoba, Zongezile Theophilus
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6017 , http://hdl.handle.net/10962/d1021237
- Description: My collection of short stories delves into government and governance, democracy, citizenship, civil servants, poverty, corruption and nepotism. My stories draw on the traditions of gritty urban crime fiction uncovering crimes of violence, service delivery, vandalism and corruption. They explore themes of mental cruelty and greed, self- preservation and community in rural areas, farms, townships and cities characterized by wrenching contradictions and inequalities. , This epic dramatic poetic verse delves into government and school governance, labour unions, liberation struggle, parenting and a wide range of school perceptions. It interrogates the roles of parents, teachers, students, department of education officials and that of other stakeholders that make use of schools. Influenced by William Wellington Gqoba’s ‘A great debate on education: a Parable’ wayback, it continues the education debate in the current post-democratic South Africa characterized by wrenching contradictions and inequalities. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
If I still want to breathe
- Authors: Billie, Ayanda
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6012 , http://hdl.handle.net/10962/1021231
- Description: One theme of this collection is the joy and the deep seated grief of my community of Kwa-Nobuhle; the brightness of hope on the faces on children running around our streets, the strides made by their mothers, the confusion of factory workers who are lost in darkness since the dawn of new dispensation. Then there are more personal poems: my own joys as well as the difficulties that have kept me from sleep and strangled my dreams as a writer, even though like Mafika Gwala, I believe that “words are born the way mothers beget children/words are born to survive time”. My style is influenced by imagistic, mystic and soulful poetry, such as the haunting Spanish voice of Garcia Lorca who wrote “I lose myself in the heart of certain children” and the absorbing isiXhosa voice of S E K Mqhayi. In response to their poetry my offering will be words that enliven us; my style will be what I see in the mirror, through the window, the sound of rain on my zinc roof and what frightens me. , Ndixomoloze ndiboph’ amaxonya, ndisenza eli linge lokuzama ukuxhathalaza kulo msinga uzakutshayela ulwimi lwethu. Nantso ke incwadana ndiyithe qhiwu ngendebe endiyithiye ngegama elithi Umhlaba Umanzi. Umhlaba umanzi ziinyembezi zabalilayo, umanzi kukubila kwabasebenzi besombha eludakeni, ufumile ziinkathazo zeminyaka zesizukulwana sesizukulwana. Injongo endifuna ukuyifezekisa ngeli nqaku yeyokuba umntu achole ntwana ithile ngokujonga imeko esiphila kuzo gabalala, ekuhlaleni, emakhayeni ethu nakwii ndawo esixelenga kuzo. Mhlawumbi kuyakuvuseleleka iingcinga neenkumbulo zamhla-mnene, okanye ibophe nezilonda ezimanzi. Ukwanda kwaliwa ngumthakathi. . . Nangomso. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Billie, Ayanda
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6012 , http://hdl.handle.net/10962/1021231
- Description: One theme of this collection is the joy and the deep seated grief of my community of Kwa-Nobuhle; the brightness of hope on the faces on children running around our streets, the strides made by their mothers, the confusion of factory workers who are lost in darkness since the dawn of new dispensation. Then there are more personal poems: my own joys as well as the difficulties that have kept me from sleep and strangled my dreams as a writer, even though like Mafika Gwala, I believe that “words are born the way mothers beget children/words are born to survive time”. My style is influenced by imagistic, mystic and soulful poetry, such as the haunting Spanish voice of Garcia Lorca who wrote “I lose myself in the heart of certain children” and the absorbing isiXhosa voice of S E K Mqhayi. In response to their poetry my offering will be words that enliven us; my style will be what I see in the mirror, through the window, the sound of rain on my zinc roof and what frightens me. , Ndixomoloze ndiboph’ amaxonya, ndisenza eli linge lokuzama ukuxhathalaza kulo msinga uzakutshayela ulwimi lwethu. Nantso ke incwadana ndiyithe qhiwu ngendebe endiyithiye ngegama elithi Umhlaba Umanzi. Umhlaba umanzi ziinyembezi zabalilayo, umanzi kukubila kwabasebenzi besombha eludakeni, ufumile ziinkathazo zeminyaka zesizukulwana sesizukulwana. Injongo endifuna ukuyifezekisa ngeli nqaku yeyokuba umntu achole ntwana ithile ngokujonga imeko esiphila kuzo gabalala, ekuhlaleni, emakhayeni ethu nakwii ndawo esixelenga kuzo. Mhlawumbi kuyakuvuseleleka iingcinga neenkumbulo zamhla-mnene, okanye ibophe nezilonda ezimanzi. Ukwanda kwaliwa ngumthakathi. . . Nangomso. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Ndiyoyika
- Authors: Nyezwa, Mxolisi
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6021 , http://hdl.handle.net/10962/d1021245
- Description: This thesis collection is a book of isiXhosa poems in three sections: - Poems derived and influenced by the rhythmic structure and the lyrics of Maskandi music - More introspective and personal poems derived from other influences: International poetry, South African poetry, and certain jazz and soul music - A major poem titled, “Nozala, umqolo wakho uphandle” which delves into the state of South Africa and explores the relationships that entrench poverty and powerlessness in post-apartheid South Africa. , Le thisisi yingqokelela yemibongo yesiXhosa eyohlulwe yazizigaba ezintathu: - Imibongo ephenjelelwe ziingoma nezingqi zomculo kaMaskandi - Imibongo ephenjelelwe zizimvo neemvakalelo zam njengombhali, ngakumbi iintshukumo zomzimba nezomphefumlo ezithundezwe ziimbongi zamazwe omhlaba, ezoMzantsi Afrika, kunye nemiculo efana ne-jazz, ne-soul - Umbongo ombaxa osihloko sithi, “Nozala, umqolo wakho uphandle” othetha ngelizwe lethu iMzantsi Afrika, uqwalasela indlela ekuphethwe ngayo ilizwe ziziphathamandla, nendlela abasemagunyeni abaphembelela ngayo intswela-ngqesho nentlupheko eluntwini, kwanokufiphala kobutsha-ntliziyo nobuthanda-zwe kubemi beli lizwe.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Nyezwa, Mxolisi
- Date: 2016
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:6021 , http://hdl.handle.net/10962/d1021245
- Description: This thesis collection is a book of isiXhosa poems in three sections: - Poems derived and influenced by the rhythmic structure and the lyrics of Maskandi music - More introspective and personal poems derived from other influences: International poetry, South African poetry, and certain jazz and soul music - A major poem titled, “Nozala, umqolo wakho uphandle” which delves into the state of South Africa and explores the relationships that entrench poverty and powerlessness in post-apartheid South Africa. , Le thisisi yingqokelela yemibongo yesiXhosa eyohlulwe yazizigaba ezintathu: - Imibongo ephenjelelwe ziingoma nezingqi zomculo kaMaskandi - Imibongo ephenjelelwe zizimvo neemvakalelo zam njengombhali, ngakumbi iintshukumo zomzimba nezomphefumlo ezithundezwe ziimbongi zamazwe omhlaba, ezoMzantsi Afrika, kunye nemiculo efana ne-jazz, ne-soul - Umbongo ombaxa osihloko sithi, “Nozala, umqolo wakho uphandle” othetha ngelizwe lethu iMzantsi Afrika, uqwalasela indlela ekuphethwe ngayo ilizwe ziziphathamandla, nendlela abasemagunyeni abaphembelela ngayo intswela-ngqesho nentlupheko eluntwini, kwanokufiphala kobutsha-ntliziyo nobuthanda-zwe kubemi beli lizwe.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Uhlalutyo ngokwesithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo yaseAfrika kwinoveli yesiXhosa: Inkululeko isentabeni
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Uphicotho nzulu lwendima yepragmatiki ekuphononongeni incwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Sunrays in a chilly winter
- Authors: Nolutshungu, Simphiwe
- Date: 2015
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , South African poetry (English) -- Study and teaching (Higher) , South African poetry (English) -- 21st century , South Africa -- Poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5993 , http://hdl.handle.net/10962/d1017777
- Description: In both my English and IsiXhosa poetry, my themes are love, politics, and the social issues of rural communities, and include my own life experiences, both good and bad. My poems are mainly short narrative accounts of township life. Although they do have a broad educational purpose, they do not preach to the reader. In IsiXhosa, my poetic forms are influenced by the works of J J R Jolobe, W N Mbovane, P T Mtuze, and my English poems by Pablo Neruda, Mafika Pascal Gwala, Garcia Lorca and others. , Intliziyo yona izimele gxebe ifihlakele Iyimfihlo, kumagumbi omphefumlo. Iyafunxa, ifukame kulo magumbi amxinwa. Iingcango, mba! Zivaliwe! Maxa wambi zide zixel’ isisila senkukhu, sona sibonwa mhla ligquthayo. Vul’ amehlo ubaz’ iindlebe uchul’ ukunyathela. Yiza ndikubambe ngesandla, sivul’ iingcango! Masivul’ iingcango zentliziyo yam, sikrobe ngaphakathi! Masithi ntla‐ntla kumagumb’ amathathu kuphela! Masithi ntla‐ntla, kwelepolitiki yakwaXhosa, Kaloku nam ndingumXhosa! Masithi ntla‐ntla kwelifukame, i.z.i.x.i.n.g.a.x.i n.o.b.u.n.c.w.a.n.e. b.o.t.h.a.n.d.o, kaloku nam ndinemithamb’ ebalek’ igaz’ eliqhumayo! Ucango lokugqibela lukungenisa kwigumbi elinezidl’ umzi, Kaloku nam ndizalwa kulo mzi wakwaXhoooooosa! , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
- Authors: Nolutshungu, Simphiwe
- Date: 2015
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , South African poetry (English) -- Study and teaching (Higher) , South African poetry (English) -- 21st century , South Africa -- Poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5993 , http://hdl.handle.net/10962/d1017777
- Description: In both my English and IsiXhosa poetry, my themes are love, politics, and the social issues of rural communities, and include my own life experiences, both good and bad. My poems are mainly short narrative accounts of township life. Although they do have a broad educational purpose, they do not preach to the reader. In IsiXhosa, my poetic forms are influenced by the works of J J R Jolobe, W N Mbovane, P T Mtuze, and my English poems by Pablo Neruda, Mafika Pascal Gwala, Garcia Lorca and others. , Intliziyo yona izimele gxebe ifihlakele Iyimfihlo, kumagumbi omphefumlo. Iyafunxa, ifukame kulo magumbi amxinwa. Iingcango, mba! Zivaliwe! Maxa wambi zide zixel’ isisila senkukhu, sona sibonwa mhla ligquthayo. Vul’ amehlo ubaz’ iindlebe uchul’ ukunyathela. Yiza ndikubambe ngesandla, sivul’ iingcango! Masivul’ iingcango zentliziyo yam, sikrobe ngaphakathi! Masithi ntla‐ntla kumagumb’ amathathu kuphela! Masithi ntla‐ntla, kwelepolitiki yakwaXhosa, Kaloku nam ndingumXhosa! Masithi ntla‐ntla kwelifukame, i.z.i.x.i.n.g.a.x.i n.o.b.u.n.c.w.a.n.e. b.o.t.h.a.n.d.o, kaloku nam ndinemithamb’ ebalek’ igaz’ eliqhumayo! Ucango lokugqibela lukungenisa kwigumbi elinezidl’ umzi, Kaloku nam ndizalwa kulo mzi wakwaXhoooooosa! , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
Uphando ngokuphononongwa kwabalinganiswa ngokobume bengqondo kwiincwadi ezikhethiweyo zikaSaule u'Vuleka mhlaba no Umthetho kamthetho'
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
- Authors: Sokiya, Liliswa
- Date: 2015
- Subjects: Saule, N. -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/8585 , vital:26409
- Description: Impatho-mbi nabalinganiswa iba ngunobangela wokuphazamiseka kwengqodo zabalinganiswa. Umlinganiswa uthi nokuba uhleli azibone sele enezinye iingcinga, ngcinga ezo ziphazamisa ubomi bakhe. Izinto eziphazamisa umlinganiswa ebalini kukutyholwa ngezinto angazaziyo. Iyashiyana indlela abalinganiswa abachaphazeleka ngayo ngenxa yolu phazamiseko, loo nto ikhokelele ekubeni benze izinto ezingafaniyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
Good-Gooder-Goodest
- Authors: Majola, Fundile Lawrence
- Date: 2014
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century , Short stories, South African -- 21st century , Short stories, Xhosa -- 21st century , Creative writing (Higher education) -- Research -- South Africa , Creative writing -- Fiction , South African fiction -- Study and teaching (Higher)
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5982 , http://hdl.handle.net/10962/d1015657
- Description: My stories are set in the townships, and move with the vigorous rhythms and jagged structures of township life. Some of them are written in English and others in isiXhosa. Some of the dialogue is township slang, a mixture of languages; and pure isiXhosa. The stories follow no particular pattern and are arranged according to any form of chronology, and different voices, at times as a man/boy and in others as a girl. The characters are not related each story perfectly stands for itself. Some of the stories hark back to the days of apartheid and are seen through the eyes of a child confused by the humiliations of his elders. , Amabali am asekelwe ezilokishini yaye ahambelana neemeko ezimaxongo zokuphila zasezilokishini apho yaye amanye asukela kwixesha lengcinezelo yesizwe esimnyama. Imiba echatshazelwa kula mabali iquka intlupheko, intiyo kwakunye nokuphilisana koluntu ezilokishini, phantsi kwezo meko. Amabali la ndizame ukuwenza alandele indlela yokubalisa yhenkwenkwana enguSkhumba, ethi ibone iqwalasele iimeko zokuphila zabantu bohlanga lwayo. Ingqokelela esisiqendu sokuqala yona ibhalwe ze yangeniswa ngesiNgesi. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
- Authors: Majola, Fundile Lawrence
- Date: 2014
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century , Short stories, South African -- 21st century , Short stories, Xhosa -- 21st century , Creative writing (Higher education) -- Research -- South Africa , Creative writing -- Fiction , South African fiction -- Study and teaching (Higher)
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5982 , http://hdl.handle.net/10962/d1015657
- Description: My stories are set in the townships, and move with the vigorous rhythms and jagged structures of township life. Some of them are written in English and others in isiXhosa. Some of the dialogue is township slang, a mixture of languages; and pure isiXhosa. The stories follow no particular pattern and are arranged according to any form of chronology, and different voices, at times as a man/boy and in others as a girl. The characters are not related each story perfectly stands for itself. Some of the stories hark back to the days of apartheid and are seen through the eyes of a child confused by the humiliations of his elders. , Amabali am asekelwe ezilokishini yaye ahambelana neemeko ezimaxongo zokuphila zasezilokishini apho yaye amanye asukela kwixesha lengcinezelo yesizwe esimnyama. Imiba echatshazelwa kula mabali iquka intlupheko, intiyo kwakunye nokuphilisana koluntu ezilokishini, phantsi kwezo meko. Amabali la ndizame ukuwenza alandele indlela yokubalisa yhenkwenkwana enguSkhumba, ethi ibone iqwalasele iimeko zokuphila zabantu bohlanga lwayo. Ingqokelela esisiqendu sokuqala yona ibhalwe ze yangeniswa ngesiNgesi. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
Inside the river
- Authors: Buzani, Mangaliso Welcome
- Date: 2014
- Subjects: South African poetry (English) , Xhosa poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5971
- Description: My collection is of imagistic associative poetry, influenced by Spanish and other kinds of modernism, and written in my two languages, isiXhosa and English. My approach to producing these poems is first via the mastery of sound, not on the actual meaning of a poem; working on the meaning would be the last stage. The language of each poem will be encountered as it comes down on the paper, leading me to the words meaningful for that particular poem.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
- Authors: Buzani, Mangaliso Welcome
- Date: 2014
- Subjects: South African poetry (English) , Xhosa poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5971
- Description: My collection is of imagistic associative poetry, influenced by Spanish and other kinds of modernism, and written in my two languages, isiXhosa and English. My approach to producing these poems is first via the mastery of sound, not on the actual meaning of a poem; working on the meaning would be the last stage. The language of each poem will be encountered as it comes down on the paper, leading me to the words meaningful for that particular poem.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
Ukuzotywa kwabalinganiswa ngokwesithako sobunzululwazi bume-ngqondo kwiincwadi zedrama ezikhethiweyo zesiXhosa, ngokweemeko zale mihla
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2014
- Subjects: Xhosa drama Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9913 , vital:26632
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo yabalinganiswa, lujonga kananjalo izimo zabalinganiswa ngakumbi abatsha, indlela abacinga nabenza ngayo izinto. Olu phando luza kuphicotha obu bume bengqondo baba balinganiswa kusetyenziswa iincwadi zedrama ezilandelayo: uBuzani Kubawo, kaTamsanqa, uAmaza, kaQangule, uLiseza kutshona kaMbobo, u-Uthembisa noMakhaya kaMtywaku, Isikhwakhwa noBessie kaMtywaku kunye noNdiyekeni kaJongilanga. Olu thotho lweencwadi zedrama zikhethiweyo luza kusetyenziswa kwakhona ukubhentsisa ubungqondo-lukhuni lwababhali ekuzobeni abalinganiswa abatsha njengoongantweni nolwamvila lolu zobo kwindlela ulutsha oluziphethe ngayo. Olu phando lutshayelelwe ngesahluko sokuqala esiqulathe iingxaki zophando, iinjongo zophando, ukubaluleka kolu phando, okusele kubhaliwe ngophando olu, nalapho olu luza kwahluka khona. Isahluko sesibini sibonisa isithako sobuNzululwazi bume- ngqondo nezinye ezikhaphayo ezifana nenkcubeko apho kujongwa ukuba ingaba inkcubeko ayisetyenziswa na ngendlela ebangela ukuba abalinganiswa abatsha bazibone bekwimo emandla yoxinzelelo. Esi sithako senkcubeko sihambelana neso semo yokuziphatha apha kujongwa ukuba ingaba ukuziphatha kwaba balinganiswa batsha akuqhutywa yindlela uluntu olubabona ngayo bephenjelelwa nayindlela abazotywa ngayo ngababhali. Ezinye izithako ezikhapha esi sobume bengqondo seso sobudala apho kugxilwa kwindlela abajongelwa phantsi ngayo ngenxa yeminyaka yabo luluntu nabazali abaphela bebathathela izigqibo ezikhokelela kuxinzelelo nokuziphatha okungekuhle. Esokugqibela seso seOnomastiki apho kujongwa ukuba ingaba indlela abathiywe ngayo abalinganiswa ayinagalelo kusini na kwindlela oluziphethe ngayo ulutsha. Iimeko zoxinzelelo abazibhaqa bephantsi kwazo abatsha azibangelwa ngamagama abawanikiweyo na nekuye kulindeleke ukuba bawalandele ngenkani nokuba imeko ayivumi. Isahluko sesiThathu sakugxila kwizimo zabalinganiswa ze esesiNe sigxile kubalinganiswa nezigulo zengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
- Authors: Bilatyi, Katy Nomthandazo
- Date: 2014
- Subjects: Xhosa drama Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9913 , vital:26632
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo yabalinganiswa, lujonga kananjalo izimo zabalinganiswa ngakumbi abatsha, indlela abacinga nabenza ngayo izinto. Olu phando luza kuphicotha obu bume bengqondo baba balinganiswa kusetyenziswa iincwadi zedrama ezilandelayo: uBuzani Kubawo, kaTamsanqa, uAmaza, kaQangule, uLiseza kutshona kaMbobo, u-Uthembisa noMakhaya kaMtywaku, Isikhwakhwa noBessie kaMtywaku kunye noNdiyekeni kaJongilanga. Olu thotho lweencwadi zedrama zikhethiweyo luza kusetyenziswa kwakhona ukubhentsisa ubungqondo-lukhuni lwababhali ekuzobeni abalinganiswa abatsha njengoongantweni nolwamvila lolu zobo kwindlela ulutsha oluziphethe ngayo. Olu phando lutshayelelwe ngesahluko sokuqala esiqulathe iingxaki zophando, iinjongo zophando, ukubaluleka kolu phando, okusele kubhaliwe ngophando olu, nalapho olu luza kwahluka khona. Isahluko sesibini sibonisa isithako sobuNzululwazi bume- ngqondo nezinye ezikhaphayo ezifana nenkcubeko apho kujongwa ukuba ingaba inkcubeko ayisetyenziswa na ngendlela ebangela ukuba abalinganiswa abatsha bazibone bekwimo emandla yoxinzelelo. Esi sithako senkcubeko sihambelana neso semo yokuziphatha apha kujongwa ukuba ingaba ukuziphatha kwaba balinganiswa batsha akuqhutywa yindlela uluntu olubabona ngayo bephenjelelwa nayindlela abazotywa ngayo ngababhali. Ezinye izithako ezikhapha esi sobume bengqondo seso sobudala apho kugxilwa kwindlela abajongelwa phantsi ngayo ngenxa yeminyaka yabo luluntu nabazali abaphela bebathathela izigqibo ezikhokelela kuxinzelelo nokuziphatha okungekuhle. Esokugqibela seso seOnomastiki apho kujongwa ukuba ingaba indlela abathiywe ngayo abalinganiswa ayinagalelo kusini na kwindlela oluziphethe ngayo ulutsha. Iimeko zoxinzelelo abazibhaqa bephantsi kwazo abatsha azibangelwa ngamagama abawanikiweyo na nekuye kulindeleke ukuba bawalandele ngenkani nokuba imeko ayivumi. Isahluko sesiThathu sakugxila kwizimo zabalinganiswa ze esesiNe sigxile kubalinganiswa nezigulo zengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
Igalelo loncwadi lwandulo ku-Ithemba liyaphilisa ka-W.K. Tamsanqa no-Ingqumbo yeminyanya ka- A. C. Jordan
- Authors: Ganto, Diniwe Joyce
- Date: 2013
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA (African Languages)
- Identifier: vital:11150 , http://hdl.handle.net/10353/d1013014
- Description: Olu phando luqwalasela nzulu igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla uncwadi. Kubalulekile ukuba kwenziwe oku kuba ugxudululu lwabahlalutyi boncwadi lwesiXhosa bakholisa ukukhumathela ekukhangeleni ifuthe loncwadi lwaseNtshona kuncwadi lwesiXhosa, babe bona abahlalutyi abagrombonca igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla (kwisiXhosa) benqongophele. Nemingqandandana ekhoyo yophando oselwenziwe kuncwadi lwesiXhosa ikholisa ukukhangela ifuthe, lona uphando olungegalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla lunqongophele. Iincwadi endiphengulula zona kulo msebenzi yile kaJordan (Ingqumbo Yeminyanya), nekaTamsanqa (Ithemba Liyaphilisa). Indlela endiwuhlahlube ngayo lo msebenzi wophengululo ingolu hlobo: Isahluko sokuqala yimbulambethe edandalazisa iindlela-ndlela endiza kuchankcatha ngazo ukugrombonca eli galelo loncwadi lwandulo kolwanamhla. Isahluko sesibini siza kugrombonca imigqaliselo ekwakuchancathwa kuyo endulo xa kuyilwa amabalana omthonyama. Ndibuye ndifunxe ulwazi olunzulu ngala mabali andulo. Isahluko sesithathu siza kukhukhuza sikhangele ezi ncwadi zimbini Ingqumbo Yeminyanya ne Ithemba Liyaphilisa ukuba ezi zithako nala mabali andulo asetyenziswe njani na kuzo. Isahluko sesine siza kutwabulula indlela abazinonga ngayo ezi zithako nala mabali andulo kwezi ncwadi zabo ooJordan noTamsanqa. Kwakhona ndiphinde ndikhangele ukuba ezi zithako zinagalelo lini na kwizigidimi ezingundoqo eziphuhliswa kwezi ncwadi. Isahluko sesihlanu sisishokobezo somsebenzi wezahluko zonke endizenzileyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Ganto, Diniwe Joyce
- Date: 2013
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA (African Languages)
- Identifier: vital:11150 , http://hdl.handle.net/10353/d1013014
- Description: Olu phando luqwalasela nzulu igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla uncwadi. Kubalulekile ukuba kwenziwe oku kuba ugxudululu lwabahlalutyi boncwadi lwesiXhosa bakholisa ukukhumathela ekukhangeleni ifuthe loncwadi lwaseNtshona kuncwadi lwesiXhosa, babe bona abahlalutyi abagrombonca igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla (kwisiXhosa) benqongophele. Nemingqandandana ekhoyo yophando oselwenziwe kuncwadi lwesiXhosa ikholisa ukukhangela ifuthe, lona uphando olungegalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla lunqongophele. Iincwadi endiphengulula zona kulo msebenzi yile kaJordan (Ingqumbo Yeminyanya), nekaTamsanqa (Ithemba Liyaphilisa). Indlela endiwuhlahlube ngayo lo msebenzi wophengululo ingolu hlobo: Isahluko sokuqala yimbulambethe edandalazisa iindlela-ndlela endiza kuchankcatha ngazo ukugrombonca eli galelo loncwadi lwandulo kolwanamhla. Isahluko sesibini siza kugrombonca imigqaliselo ekwakuchancathwa kuyo endulo xa kuyilwa amabalana omthonyama. Ndibuye ndifunxe ulwazi olunzulu ngala mabali andulo. Isahluko sesithathu siza kukhukhuza sikhangele ezi ncwadi zimbini Ingqumbo Yeminyanya ne Ithemba Liyaphilisa ukuba ezi zithako nala mabali andulo asetyenziswe njani na kuzo. Isahluko sesine siza kutwabulula indlela abazinonga ngayo ezi zithako nala mabali andulo kwezi ncwadi zabo ooJordan noTamsanqa. Kwakhona ndiphinde ndikhangele ukuba ezi zithako zinagalelo lini na kwizigidimi ezingundoqo eziphuhliswa kwezi ncwadi. Isahluko sesihlanu sisishokobezo somsebenzi wezahluko zonke endizenzileyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo ngokwesithako sobunzululwazi-sakhono kwiinoveli ezimbini zesiXhosa : (Ukhozi olunamaphiko noLwadilik' udonga)
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Jaxa, Nontembiso Patricia
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa language -- Grammar , Figures of speech
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8483 , http://hdl.handle.net/10948/d1020981
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaselwa indlela ulwimi njengesakhono olusetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Ukhozi Olumaphiko kunye nobuchule bukaBongela ekubhaleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ Udonga, yona eluguqulelo lwencwadi kaChinua Achebe, ethi, Things Fall Apart. Kule ngxoxo akuthelekiswa aba babhali babini koko kujongwe nje kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi ngendlela ephakamisa umgangatho weencwadi zabo. Oko, kudandalazisa ukubaluleka kokuqatshelwa kolwimi njengesakhono, ngababhali. Injongo yolu phando kukuba, ababhali bakuthathele ingqalelo ukubaluleka kokukhulisa nokukhuthaza ukusetyenziswa kolwimi ngokukubonisa oko kwiincwadi abazibhalileyo, ukuze, nakubafundi nootitshala ezikolweni, kube lula ukufunda nokufundisa ulwimi, kuphumezeke iinjongo zeNkcazelo yePolisi yeKharityhulam noHlolo (2011), yona ebethelela ukufundiswa kolwimi ngendlela ephucula nekhulisa umfundi kulwimi. Le ngxoxo ke ixhaswa ngezithako ngezithako zeengcali kwisakhono noguqulelo. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezihlanu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe ingxubakaxaka elundululeyo, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwizithako zesakhono nezokuguqulela. Isahluko sesibini, siqwalasela indlela uSaule asebenzise ngayo iindidi zezivakalisi, kanti neendidi zezivakalisi ezidiza isakhono ngobuchule, ukuze kuphuhle amandla akhe ekubaliseni kuhlobo loncwadi alubhalileyo, nokuvakalisa iingcinga neengcamango zakhe, edlulisa nolwazi kwabo bafunda incwadi. Isahluko sesithathu, siyaqhuba nokusetyenziswa kolwimi njengesakhono sokubhala kwakwincwadi kaSaule, kodwa kujongwe ukusetyenziswa kwezifanekisozwi, izifaniso, uchongo-magama nentsingiselo kunye noburharha bombhali. Isahluko sesine sona sihlalutya isimbo sikaBongela ekubhaleni nasekuguquleleni kwincwadi yakhe ethi, Lwadilik’ udonga. Isahluko sesihlanu sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi-sakhono nokubaluleka kwaso ekuphuhliseni uncwadi jikelele. Ukusetyenziswa kolwimi kuko okungundoqo wokuphila koncwadi.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo nzulu lwefuthe lweentetho ntshukumo zovakalelo zabalinganiswa kwiincwadi ezichongiweyo zedrama zesixhosa
- Authors: Sehloboko, Matsiliso
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8478 , http://hdl.handle.net/10948/d1020002
- Description: Olu phando luza kucubungula ifuthe lentetho ntshukumo yovakalelo kubalinganiswa. Kuza kungqalwa kwindlela ethi intsingiselo yamkeleke ngayo kutoliko novakalelo lomphulaphuli ngokuxhomekeka kwimeko ethile yentetho. Intetho njengesenzeko esinokusetyenziswa ekuyileni nasekuchukumiseni inyaniso, nethi ngokuvakaliswa kwayo idale utshintsho kubomi babalinganiswa iza kucubungulwa kuza kugocwagocwa iincwadi zedrama yesiXhosa ezichongiweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Sehloboko, Matsiliso
- Date: 2013
- Subjects: Xhosa literature , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8478 , http://hdl.handle.net/10948/d1020002
- Description: Olu phando luza kucubungula ifuthe lentetho ntshukumo yovakalelo kubalinganiswa. Kuza kungqalwa kwindlela ethi intsingiselo yamkeleke ngayo kutoliko novakalelo lomphulaphuli ngokuxhomekeka kwimeko ethile yentetho. Intetho njengesenzeko esinokusetyenziswa ekuyileni nasekuchukumiseni inyaniso, nethi ngokuvakaliswa kwayo idale utshintsho kubomi babalinganiswa iza kucubungulwa kuza kugocwagocwa iincwadi zedrama yesiXhosa ezichongiweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Uphononongo lokubunjwa kobume bengqondo yabalinganiswa kwiincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
Uphononongo lokuchubeka kwezimo zabalinganiswa kwiincwadi ezichongiweyo zedrama zesiXhosa
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
Uphononongo nzulu lokusetyenziswa kolwimi olucengayo ngabalinganiswa kwincwadi ka Z.S. Qangule ethi, "Amaza" neka A.M. Mmango ethi, "Udike noCikizwa"
- Authors: Notshe, Lwandlekazi
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8476 , http://hdl.handle.net/10948/d1012684 , Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Description: Olu phando luza kuphendla ubugcisa bokusetyenziswa kwezicengo ekutshintsheni izimvo, iinkolo nokuziphatha kwabantu. Kuza kugxilwa kakhulu kwiinjongo noxinzelelo lwazo kuba zingunozala wezicengo. Kuza kugocwagocwa ‘Amaza’ kaQangule kwakunye no ‘UDike noCikizwa’ kaMmango. Apha kwezi ncwadi kuza kuhlutywa ukuba ulwimi olucengayo luyasetyenziswa ngabantu abantetho isisiXhosa, nokuba imingangatho eyinqobo (values), inkcubeko, nengqeqesho (socialization) zidlala indima enkulu kulwimi olucengayo. Isahluko sokuqala salo msebenzi siza kunika amagqabantshintshi ngolu phando. Esi sahluko siqulathe: Intshayelelo; Iingxaki zophando; Iinjongo zophando; Ukubaluleka kolu phando; Okusele kubhaliwe ngezicengo; Ingcaciso magama. Isahluko sesibini siqulathe iingcingane zolwimi olucengayo, abasunguli bazo, nemisebenzi yabo. Isahluko sesithathu siqwalasele ukusetyenziswa kwezicengo kwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sijonge ubugcisa bokusetyenziswa kolwimi olucengayo kwizihlobo nakwiintsapho. Kwalapha, kujongwe nokusetyenziswa kolwimi oluchubekileyo ngamadoda nabafazi, igunya, umyalezo ocalanye kwakunye nokunikezela. Isahluko sesihlanu nesisesokugqibela – sishwankathela iziphumo zophando kukwanikwa neengcebiso.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
- Authors: Notshe, Lwandlekazi
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8476 , http://hdl.handle.net/10948/d1012684 , Xhosa drama , Figures of speech , Persuasion (Psychology) in literature
- Description: Olu phando luza kuphendla ubugcisa bokusetyenziswa kwezicengo ekutshintsheni izimvo, iinkolo nokuziphatha kwabantu. Kuza kugxilwa kakhulu kwiinjongo noxinzelelo lwazo kuba zingunozala wezicengo. Kuza kugocwagocwa ‘Amaza’ kaQangule kwakunye no ‘UDike noCikizwa’ kaMmango. Apha kwezi ncwadi kuza kuhlutywa ukuba ulwimi olucengayo luyasetyenziswa ngabantu abantetho isisiXhosa, nokuba imingangatho eyinqobo (values), inkcubeko, nengqeqesho (socialization) zidlala indima enkulu kulwimi olucengayo. Isahluko sokuqala salo msebenzi siza kunika amagqabantshintshi ngolu phando. Esi sahluko siqulathe: Intshayelelo; Iingxaki zophando; Iinjongo zophando; Ukubaluleka kolu phando; Okusele kubhaliwe ngezicengo; Ingcaciso magama. Isahluko sesibini siqulathe iingcingane zolwimi olucengayo, abasunguli bazo, nemisebenzi yabo. Isahluko sesithathu siqwalasele ukusetyenziswa kwezicengo kwiincwadi ezichongiweyo. Isahluko sesine sijonge ubugcisa bokusetyenziswa kolwimi olucengayo kwizihlobo nakwiintsapho. Kwalapha, kujongwe nokusetyenziswa kolwimi oluchubekileyo ngamadoda nabafazi, igunya, umyalezo ocalanye kwakunye nokunikezela. Isahluko sesihlanu nesisesokugqibela – sishwankathela iziphumo zophando kukwanikwa neengcebiso.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
An investigation of the themes and techniques in L.L. Sebe's "Ucamngco" = Uphando ngemixholo nesimo sokubhala esisetyenziswe kwincwadi ke L.L. Sebe "Ucamngco"
- Authors: Grootboom, Zoleka Faith
- Date: 2008
- Subjects: Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8465 , http://hdl.handle.net/10948/781 , Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Full Text:
- Date Issued: 2008
- Authors: Grootboom, Zoleka Faith
- Date: 2008
- Subjects: Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8465 , http://hdl.handle.net/10948/781 , Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Full Text:
- Date Issued: 2008
Ubuchule bencoko yababini nesimbo sokubhala kwincwadi ka A.M. Mmango ethi, "Law' ilahle"
- Authors: Tose, M. J
- Date: 2007
- Subjects: Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8467 , http://hdl.handle.net/10948/621 , Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Olu phando lugxile kakhulu kwincwadi ka-A.M. Mmango ethi, Law’ilahle. Apha sizama ukuveza ukubaluleka kobuchule bokubhala phakathi kwencoko yabantu ababini kubhalo lwemidlalo ngoovulindlela bedrama esiXhoseni. Oku kwenziwa ngokuthi kuphononongwe nzulu isimbo sokubhala. Ezinye izinto esiza kuziveza ziindlela zokuthetha ezithi zizesetyenziswe ngabalinganiswa. Oku kwenziwa ngokuthi kugxeleshwe kakhulu kumagama namaganyana adelelekileyo asetyeniswayo ngabalinganiswa ze kuthi kubuywe kukhangelwe nefuthe laloo magama kulwimi olusulungekileyo lwesiXhosa. Oku kukhokelela ekuphononongeni indlela ekuthi umbhali asebenzise ngayo isigama esivumelekileyo nesigama esithi sisetyenziswe esibangela ukuba umfundi lowo asebenzise ingqondo yakhe ukucinga ukuba kutheni umbhali etshintsha isigama kuloo ncoko ithile ayakhayo. U-A. M. Mmango usizobela asivezele kakuhle zonke izigaba ekufuneka zilandelwe xa sibhala uncwadi lwedrama. Uyaphumelele ke ukuziveza zonke ezi zinto ngenxa yeengxoxo azakhayo phakathi kwabalinganiswa. Ukuba sithelekisa uluncwadi lwedrama yale mihla luye lube nawo umahluko kuncwadi olwalubhalwe kuqala. Kananjalo, lo ka-Mmango usebenzisa uyilo lwengxoxo nocwangciso lwimi olululo ukwenzela ukuba umfundi lowo ofunda incwadi yakhe akwazi ukuwubona umahluko phakathi kwababhali bale mihla nabakudala. Esi simbo sikaMmango sokubhala asiwenzi umdintsi. Oku kuphawuleka ngamandla kwimixholwana esekeleze ululeko olungqongqo.
- Full Text:
- Date Issued: 2007
- Authors: Tose, M. J
- Date: 2007
- Subjects: Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8467 , http://hdl.handle.net/10948/621 , Mmango, A. M. -- Criticism and interpretation , Mmango, A. M. Law' ilahle , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Olu phando lugxile kakhulu kwincwadi ka-A.M. Mmango ethi, Law’ilahle. Apha sizama ukuveza ukubaluleka kobuchule bokubhala phakathi kwencoko yabantu ababini kubhalo lwemidlalo ngoovulindlela bedrama esiXhoseni. Oku kwenziwa ngokuthi kuphononongwe nzulu isimbo sokubhala. Ezinye izinto esiza kuziveza ziindlela zokuthetha ezithi zizesetyenziswe ngabalinganiswa. Oku kwenziwa ngokuthi kugxeleshwe kakhulu kumagama namaganyana adelelekileyo asetyeniswayo ngabalinganiswa ze kuthi kubuywe kukhangelwe nefuthe laloo magama kulwimi olusulungekileyo lwesiXhosa. Oku kukhokelela ekuphononongeni indlela ekuthi umbhali asebenzise ngayo isigama esivumelekileyo nesigama esithi sisetyenziswe esibangela ukuba umfundi lowo asebenzise ingqondo yakhe ukucinga ukuba kutheni umbhali etshintsha isigama kuloo ncoko ithile ayakhayo. U-A. M. Mmango usizobela asivezele kakuhle zonke izigaba ekufuneka zilandelwe xa sibhala uncwadi lwedrama. Uyaphumelele ke ukuziveza zonke ezi zinto ngenxa yeengxoxo azakhayo phakathi kwabalinganiswa. Ukuba sithelekisa uluncwadi lwedrama yale mihla luye lube nawo umahluko kuncwadi olwalubhalwe kuqala. Kananjalo, lo ka-Mmango usebenzisa uyilo lwengxoxo nocwangciso lwimi olululo ukwenzela ukuba umfundi lowo ofunda incwadi yakhe akwazi ukuwubona umahluko phakathi kwababhali bale mihla nabakudala. Esi simbo sikaMmango sokubhala asiwenzi umdintsi. Oku kuphawuleka ngamandla kwimixholwana esekeleze ululeko olungqongqo.
- Full Text:
- Date Issued: 2007
Ukuphononongwa kwezaphuli-mthetho nokuzalana kwemixholo yenkangeleko kwincwadi ka L. K. Siwisa "Izimanga zalo mhlaba"
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006